Sisu
Lapse sünd on sündmus, mida tähistavad religioonid kogu maailmas. Kesk-Ameerikas tänasid maiade preestrid vastsündinud beebi eest, kui ta möödus tulekahjus põhja-, lõuna-, ida- ja läänesuunas. Paljudes kristlikes kogudustes ristitakse laps veega kogu tseremoonial, mille tunnistajaks on kogu kogudus. Judaismis on ka oma sünni tähistamise rituaalid.
Brit milá
"Brit milá" ehk ümberlõikamise tseremoonia toimub kaheksa päeva pärast poisi sündi, kuigi seda võib edasi lükata, kui lapsel on terviseprobleeme. See termin põhineb Jumala juhistel Aabrahamile 1. Moosese 17: 10–11, milles Ta ütleb Aabrahamile, et ümberlõikamine on nende kahe, Jumala ja Aabrahami ning tulevaste põlvede vahelise lepingu märk. Traditsiooniliselt sooritab mohel, juudi õiguse ja kirurgiliste võtete alal õppinud inimene rituaalse ümberlõikamise, milleks on eesnaha eemaldamine poisi peenisest. Kohal peavad olema isa ja sandek ehk ristiisa. Pärast ümberlõikamist antakse laps üle isale või emale, antakse talle side ja antakse nii heebrea kui ka ilmalik nimi. Nime hoitakse selle päevani saladuses. Mohel tänab Jumalat poisi eest ja palub teda õnnistada.
Simchat nahkhiir
"Simchat-nahkhiir" ehk "rõõm tütre pärast" tekkis 20. sajandil tüdruku sünni tähistamiseks. Vastsündinu viiakse sünagoogi esimesel hingamispäeval pärast sündi nime saamiseks. Üks vanem kutsutakse Toorat lugema või seda õnnistama ja laps saab erilise õnnistuse. Nagu briti milahi puhul, hoitakse lapse nime kuni pidustuseni saladuses. Mõned pered teevad pidustusi kodus ja loovad oma tseremoonia.
Pidyon haben
"Pidyon haben", "esmasündinu lunastus", toimub tavaliselt 31. päeval pärast lapse sündi. Toora järgi kuuluvad esimesed ja parimad asjad kõik Jumalale. Algselt pidi esmasündinu poisina pidama vaimuliku teenistust, näiteks preestri või mõne muu templitöötaja ametikohal. Tseremoonia vabastab lapse sellest vastutusest. Kõik tseremooniat ei läbi kõik esmasündinud. See ei kehti keisrilõike abil sündinud esmasündinu ega tema ühegi lapse kohta. Kui esimene rasestumine lõpeb lapse kaotusega enam kui 40 päeva pärast, ei kehti see ka ühegi järgneva lapse kohta. Samuti ei kehti see ühegi levi hõimu sündinud lapse kohta. Tseremooniat, mis nõuab rahavahetust, ei saa pidada hingamispäeval. Vanemad peavad maksma rabi või sünagoogi eest tasu, mis on võrdne viie dollari hõbedaga ja mille väärtus võib olla 580 R $ kuni 1000 R $, tuginedes viie seeklite hinnangule, mida tsiteeritakse numbrites 18: 15-16.
Pärast sündi
Pärast sünnitust peetakse naist traditsiooniliselt "niddaks" ehk räpaseks. Ta peab olema oma mehega seksuaalselt passiivne, kuni kõik sünnitusjärgsed verejooksud on möödas, ja oodata siis veel seitse päeva. Pärast lahusolekut puhastab naine end mikvas, rituaalses vannis, mille järel saavad nad koos abikaasaga abielusuhteid jätkata.
