Sisu
Kvarts ja mäekristallid on mõlemad rohked mineraalid, mida leidub maakoores kogu maailmas. Veebisaidi "Mindat.org" andmetel on "kvarts kõige levinum Maa pinnal leiduv mineraal". Kvarts ja mäekristall koosnevad ränidioksiidist ning neid leidub komponentidena paljude eri tüüpi kivimites.
Kvarts
Kvartsi on kümneid erinevaid. Sait "Mineral Data Publishing" väidab, et kvarts koosneb valdavalt ränidioksiidist, millel on jälgi muudest elementidest. Kvartsis esinevad erinevat tüüpi elemendid määravad selle omadused ja klassifikatsiooni. Näiteks kui kvartsproov sisaldab suures koguses dumortieriiti, teatud tüüpi mineraale, omandab see punase ja roosa tooni ning liigitatakse roosakvartsiks.
Mäekristallid
Veebisait "Mindat.org" väidab, et mäekristall on "läbipaistev, värvitu kvartsi sort". Seda tuntakse ka kui Alaska teemanti või mäekristalli. Mäekristall ei sisalda selle värvi mõjutamiseks piisavalt mineraale, nii et see tundub selge.
Moodustumine
Kui sula kivi või magma hakkab jahtuma maapinna all, hakkavad magmas leiduvad erinevad mineraalid kristalluma. Kui ränidioksiid jahtub temperatuurini alla 573 ºC, hakkab see kristalliseeruma kvartsis või mäekristallides. Sõltuvalt teiste mineraalide kontsentratsioonist ränidioksiidis moodustub erinevat tüüpi kvarts.
Tööstuslikuks otstarbeks
Kvartsi ja mäekristalli kasutatakse erinevates tööstuslikes võimalustes. Neid kasutatakse optiliste instrumentide komponendina ja klaasi valmistamiseks. Nende kristallide sees olevat ränidioksiidi kasutatakse ka betooni paigaldamisel. Veebisaidi "Geology.com" andmetel, kuna kvartsil on elektrilised omadused ja kuumuskindlus, kasutatakse seda sageli elektritoodetes, näiteks mobiiltelefonides ja navigatsiooniseadmetes.
Kunstiline kasutus
Kvartsi on kogu iidse ajaloo jooksul kasutatud kunstis ja skulptuuris. Osa neist tükkidest ostetakse ja müüakse tänapäevalgi. Arheoloogia ja antropoloogia ühing müüb 5000 aasta vanust kvartskõrvarõnga muistsest Samaariast. Autor Louis Fruen väidab, et egiptlased kasutasid klaasi valmistamise arendamiseks aastal 1500 e.m.a kvartskivikristalle. Muistsed kunstnikud pidasid klaasi poolvääriskiviks, kuna seda oli harva ja seda oli keeruline valmistada.
