Sisu
Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. Mõned organismid on üherakulised, teised aga paljurakulised. Näiteks inimkeha sisaldab vähemalt 60 triljonit rakku. Enamik rakke on mikroskoopilised ja on nähtavad ainult optiliste instrumentide abil. Mõned on aga piisavalt suured, et saaksite neid ise näha.
Inimese muna
Inimese muna on piisavalt suur, et see oleks palja silmaga nähtav. Muna läbimõõt on umbes 0,1 mm või 100 mikromeetrit.
Hiidbakterid
Enamik baktereid on väikesed ja neid saab näha ainult läbi mikroskoobi, kuid on ka mõned erandid. Paljude aastate jooksul arvati, et Epulopiscium fischelsoni on suurim ja ulatub mõnikord 500 mikromeetrini või poole millimeetrini, mis on lause pikkus (.) Pärast lauset. See elab mõne kalaliigi sisikonnas Austraalia ranniku lähedal ja Punases meres. Suurim teadaolev bakter on aga Thiomargarita namibiensis, mis leiti Namiibia rannikult Aafrikast ja võib ulatuda läbimõõduni 750 mikromeetrit - tõeline hiiglane bakterite seas.
Hiiglaslikud amööbid
Amööbe nimetatakse tavaliselt mikroobideks, kuid mõnele amööbile see termin ei sobi, näiteks Gromia sphaerica. See amööb leiti Bahama rannikult ja Araabia merest. Ta kasvab läbimõõduga umbes 1,2 sentimeetrit, umbes viinamarja suurune.
Kalmaari närvirakud
Kalmaaridel on mõned tavaliselt suured närvirakud. Kalmaari akson on umbes 1 mm läbimõõduga, piisavalt suur, et seda saaks palja silmaga näha. Hiiglaslikud kalmaari aksonid on neuroteaduste ajaloos mänginud olulist rolli, sest kuna need olid suured ja nendega oli lihtne töötada, kasutasid 1940. ja 1950. aastate teadlased neid aksoneid, et teada saada, kuidas elektrisignaalid läbi närvide liiguvad.
Linnumunad
Lahtrite leidmine, mida näete, on kõige lihtsam külmkapis. Iga kanamuna on üks viljastamata muna. Jaanalinnumunad on kõigist rakkudest kõige suuremad (vähemalt olemasolevate liikide seas). Jaanalinnumuna võib kaaluda kuni 1,37 naela.
