Sisu
Retoorika on avalikkuses hästi rääkimise ja kirjutamise kunst. Esimest korda kasutati seda Vana-Kreekas, kus retoorikud kasutasid rääkimise ja kirjutamise veenvat jõudu, et mõjutada teisi nende mõtteviiside suunas. Vana retoorikakunsti võtsid hiljem roomlased omaks ja seda kasutatakse tänapäevase hariduse avalikes sõnavõttudes ja kirjutamiskursustel. Retoorilise kolmnurga tutvustas algselt Aristoteles.
Retoorilise kolmnurga päritolu
Aristoteles tutvustas retoorilist kolmnurka oma teoses "Retoorika". Tema sõnul on retoorika eesmärk teisi argumentide abil veenda ja nende emotsioonidele apelleerides nende mõtteid mõjutada. Aristoteles loetleb kolme tüüpi retoorikat: poliitiline diskursus, kohtuekspertiisi või juriidiline veenmine ning epideemia või tseremoniaalne diskursus. Igas tüüpi retoorikas kasutatakse retoorilise kolmnurga kolme elementi, mida nimetatakse ka Aristotelese triaadiks: eetos, paatos ja logos.
Eetos
Eetos viitab veenma üritava kõneleja või kirjaniku iseloomule või kohalolekule. Autoril peab olema - või näib olevat - usaldusväärne argument ja ta peab olema usaldusväärne inimene. Kui argument on tehniline probleem või nõuab eriteadmisi, peab kõneleja kehtestama oma positsiooni eksperdina. Kui isik pole usaldusväärne ega usaldusväärne, ei näe avalikkus teie argumenti ega veena seda. Samuti peaks kõneleja kasutama olukorrale vastavat hääletooni, kui ta soovib oma ettekandes tõhus olla.
Pathos
Pathos viitab publiku rollile retoorilises olukorras. Argument peab mõjuma publiku emotsioonidele või väärtushinnangutele, kui see soovib olla tõhus. Retoorika peab ergutama lugeja või kuulaja fantaasiat. Esineja või autor peab publiku suhtes empaatiat arendama. Kõneleja peab siiski olema ettevaatlik, et ta ei paistaks manipuleerivana ega riskiks kaotada oma eetost, usaldusväärsust avalikkuse ees.
Logod
Logos viitab argumendi enda loogikale. Retooriline tekst peab olema üles ehitatud selgelt ja loogiliselt. Kui argument on ebaloogiline ja segane, ei saa avalikkus seda järgida. Sõltumata kõneleja karismast, kui tema argumenti on raske mõista, ei veena ta tõenäoliselt oma kuulajaid. Loogiline ja hõlpsasti mõistetav tekst mõjutab avalikkust palju tõenäolisemalt. Ebaloogiline argument võib mõjutada avalikkuse ettekujutust kõnelejast, vähendades tema eetost, tema usaldusväärsust nende suhtes.
