Sisu
Iga paljunev täiskasvanu, kas ta seda soovib või mitte, annab oma lastele omadusi edasi. Selle põhjuseks on geenid, mis on meie keha koostis, ja selle kompositsiooni loomulik edasiandmine järglastele. Inimesed ei levita neid omadusi siiski ainult geneetika kaudu, see juhtub ka käitumise ja keskkonna kaudu. Need on õpitud tunnused ja neid võidakse kõigile edasi anda või mitte, olenevalt sellest, kuidas last kasvatati.
Geenid
Geenid on pärilikkuse olemus. Igal inimesel on tuhandeid geene, mis on valmistatud DNA-st ja kromosoomidest - ehitusmaterjalidest, mis moodustavad elu. Geenide ja pärilikkuse põhimõisteid selgitas algselt Austria munk Gregor Mendel, kes uuris, kuidas herned oma vanemate põhjal arendavad selliseid omadusi nagu kuju ja värv. Ta leidis, et vanemate geneetika määrab nende järeltulijate geneetika, kinnitades pärilikkuse põhimõistet.
Kromosoomid
Kõik koosnevad 46 kromosoomist, millest 23 pärineb emalt ja 23 isalt. Isa sperma kannab 23, nagu ka ema munarakk, ja kui nad kohtuvad, moodustavad nad sigoot: üksik 46 kromosoomiga rakk, millest saab lõpuks laps.
Domineeriv ja retsessiivne
Geenid määravad alleelid - geneetilised kombinatsioonid määravad sellised omadused nagu juuste ja silmade värv. Näiteks koosneb geen, mis määrab, kas inimene suudab pöialt teatud viisil painutada, kahest alleelist. Kui need kaks on ühesugused - näiteks annavad mõlemad inimesele võimaluse pöialt tahapoole painutada - on inimene homosügootne. Kui üks alleel annab talle selle võime ja teine mitte, domineerib üks alleel teises. Sel juhul kaotab domineeriv alleel tal võimaluse sõrme tagasi painutada. Kuigi selle geneetilises koodis on kaks alleeli, kattub üks teisega.
Õpitud omadused
Vanemad edastavad omadusi oma järglastele ka mittebioloogilisel viisil. Lapse kasvatamise viis tekitab temas "õpitud jooni", mida antakse edasi eeskuju või õpetuse abil. Näiteks sünnib laps geneetika tagajärjel vasakukäeline, kuid teisi käepigistusega tervitav laps teeb seda, sest teda on õpetatud nii käituma. Varases eas sisendatud õpitud tunnused on lapsesse juurdunud peaaegu sama sügavalt kui geneetilised omadused. Laps modelleerib oma vanemate sõnul instinktiivselt ennast ja oma käitumist.
