Sisu
Kolju omadustel põhineva rassi määramise teadust nimetatakse kraniofatsiaalseks antropomeetriaks. Kohtuekspertantropoloogid määravad identifitseerimise bioloogilise profiili väljatöötamise kaudu, kuna rassirühmadel on ühised omadused. See meetod pole sajaprotsendiliselt täpne ja kipub olema kasulikum sellistes riikides nagu USA, kus hea osa elanikkonnast on pärit geograafiliselt kaugetest kohtadest. Kuid võistluste segunemisel muutus kraniofatsiaalne identifitseerimine problemaatilisemaks. Põhirühmi on kolm: kaukaasia, mongoliid ja neeger.
Kaukaaslane
Kaukaaslastel ehk valgetel inimestel, kellel on Euroopa päritolu, puudub prognatism (alalõua pikendamine) ja alveolaarsel harjal või hambaid sisaldavatel luudel on suhteliselt vähe projektsioone. Näod on tavaliselt väiksemad, pisarakujulise ninaõõnega ja tornitaoliste ninaluudega. Suulae on kolmnurkne ja koljul on kaldu silmamoodustis. Otsmik ja kolju on silmatorkavad.
Mongoloid
Mongoloidsed ehk Aasia inimesed, kellel on lisaks ovaalsele ninaõõnele ka väikesed (kui üldse) alajõu ja ninasõõrmete pikendused. Nina luud on telgikujulised ja suulae hobuserauakujulised. Silma orbitaal on ümmargune ja kallutamata ning kolju on tavaliselt ümar.
Negroid
Mustanahaline ehk negroid, inimesed, kelle koljutel on lai ümar ninaõõnes ja ninasõõrmeta. Lõualuu ja suu piirkonnas on märkimisväärne näo projektsioon, samuti ristkülikukujuline suulae. Silmapesa on ruudu- või ristkülikukujuline. Kolju on dolichocephalic, mis tähendab, et see on proportsionaalselt pikem ees kui taga.
