Sisu
Suulised ja kirjalikud argumendid on mõeldud veenvaks. Enne argumendi enda aktsepteerimist peab avalikkus mõistma vaidleva vaatenurka või retoorikat. Kreeka filosoof Aristoteles jagas retoorika kolme erinevasse kategooriasse: eetos, logos ja paatos. Aristoteles sündis 384. aastal eKr Traagia ranniku sadamalinnas Stagiras. Noorukieas saadeti ta Ateenasse, kus ta oli Platoni õpilane. Kui Aristoteles hakkas rääkima, keskendus ta oma subjektiivsele retoorikale.
Eetos
Eetos ehk argumendi eetiline külgetõmbejõud esindab usaldusväärsust. Argumente esitavat isikut tuleb usaldada ja temast peab lugu pidama kui asjatundjat, kellel on arutatud teemat. See isik peab avalikkusele selgeks tegema oma aususe ja autoriteedi positsiooni selles küsimuses.
Eetose selgitamine
"Eetos" on kreeka termin "märk", see suhtleb sõnumi tooni ja stiili kaudu, samal ajal kui autor või kõneleja viitab erinevatele seisukohtadele ja arvamustele. Karakterit saab mõjutada ka argumenteerija maine, mis ei sõltu varasemast sõnumist.
Logod
Logos viitab igasugusele apellatsioonile intellektile ja see on "argumenteeritud loogika" üldine tähendus. Akadeemilised argumendid põhinevad logodel. Kõigi seisukohtade toetamiseks on vaja arutluse loogilisi seoseid.
Logode selgitamine
"Logos" on kreeka keeles sõna "loogika". See veenab arutluse, sealhulgas deduktiivse ja induktiivse mõtlemise kaudu. Põhjuse ühendamine arvamusega on argumendi võti.
Pathos
Pathos on seotud emotsioonidega, samuti apelleerimisega üldsuse kaastundele ja kujutlusvõimele. Tavaline viis emotsionaalse veetluse edastamiseks on narratiiv, lugu, mis näitab abstraktseid õppetunde, või konkreetne kogemus. Argumentatsiooni väärtused, uskumused ja mõistmine on kaudsed ning kanduvad loo kaudu avalikkuse ette.
Paatos selgitamine
"Pathos" on kreekakeelne termin "kannatused" või "kogemused", see viitab sõnumi emotsionaalsele ja kujutlusvõimelisele mõjule publikule. Need, kes vaidlevad, saavad sõnumi kaudu muuta publiku otsust või tegevust.
Aristotelese valik
Logod valiti Aristotelese lemmikuks argumenteerimistehnikaks, kuigi igapäevased argumendid sõltuvad sügavalt eetosest ja paatosest.
