Sisu
Kliima on sõna, mida kasutatakse piirkonna sademete ja temperatuuri kirjeldamiseks pika aja jooksul. Mõned temperatuuri mõjutavad tegurid on laiuskraad, kõrgus ja läheduses asuvate merevoolude mõju. Peamiselt sademete tekitajateks on mäeahelikud ja valitsevad tuuled. Maa on jagatud kolmeks peamiseks kliimavööndiks.
Polaarne
Polaarne kliimavöönd ulatub põhjapooluselt ja lõunapooluselt 60º laiuskraadil. Aasta keskmine temperatuur on alla 0º C. Mõned kuulsad polaarpiirkonnad on Alaska ja Kanada põhjarannik ning Lõuna-Ameerika lõunapoolseim tipp, kus aasta kuumimatel aegadel lumi sulab. Enamikul selle piirkondadest on liustikud või jääkihid. Nad võivad ulatuda kuni 254 mm aastasesse sademete hulka, muutes selle piirkonna väga kuivaks piirkonnaks.
Mõõdukas
Parasvöötme vöönd asub arktiliste või polaarpiirkondade ja troopiliste alade vahel, umbes 23,5–66,5 laiuskraadi ekvaatorist põhjas ja lõunas. Talvekuudel võib ekvaatori taga asuvatel aladel lund sadada. Ekvaatori lähedal sajab vihma aastaringselt. Keskmine temperatuur varieerub 5–20 ° C aastas. Parasvöötmes on kõrbed, sealhulgas Austraalias asuv suur liivakõrb ja Kesk-Aasias asuv Gobi kõrb.
Troopilised piirkonnad
Troopilised alad hõlmavad Kaljukitse troopika ala, mis asub vähi troopikast 23,5 kraadi lõuna pool ja asub 23,5 kraadi laiuskraadist põhja pool. Troopilistes tsoonides on kõrge temperatuur ja õhuniiskus. Temperatuur püsib aastaringselt üle 17 ºC. Päevane temperatuur võib ületada 35 ºC. Troopiline kliima hõlmab lähistroopilisi alasid, kuhu kuuluvad troopilised metsad, savannid ja poolkuivad alad. Nendes kliimatingimustes on õhukonventsioonide ja vertikaalse kõrguse tõttu kõrge õhuniiskus.
Kliimamuutused
Ilm pole staatiline ja muutub ajas, kuigi mitte koheselt. Looduslikud tegurid, mis põhjustavad kliimamuutusi, on päikesest eralduv energia, Maa asend päikese ja aeglaselt kaugenevate kontinentide suhtes. Inimtegurid, näiteks fossiilkütuste põletamine, aitavad kaasa globaalsele soojenemisele, mõjutades ka kliimamuutusi.
