Sisu
Imperialismi määratletakse kui Merriam-Websteri sõnastikku kui riigi võimu ja valitsuse laiendamise poliitikat, praktikat või propageerimist. Aja jooksul erinevate rahvuste ja kultuuride poolt harrastatud imperialismil on kolm peamist tüüpi, mis määratlevad keisrivõimu kontrolli ulatuse.
Koloniseerimine
Kui keisririik loob kolooniad, vallutab ta territooriumi ja kontrollib seda päritoluriigist. Sellise koloniseerimise näiteks olid Briti impeeriumi kolooniad, nagu India, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Kanada, mida kontrollisid peamiselt Londonis tehtud otsused. Koloniseerimine on imperialismi kõige otsesem vorm, rõhutades täielikku poliitilist kontrolli.
Protektoraadid
Protektoraat on riik, mis on andnud kõrgemale võimule peaaegu täieliku, kuid mitte täieliku kontrolli. See võimaldab imperaatori võimul säilitada kontrolli, jättes mõned valitsuse funktsioonid protektoraadi kohalikele võimudele. Näitena võib tuua Suurbritannia võimu all olnud Egiptuse, kes sekkus mitmetesse otsustesse, näiteks Suessi kanali kontrollimisse, kuid hoidis Khedive'i riigi ametliku juhina. Protektoraadid viisid paljudel juhtudel järgneva täieliku kolonisatsioonini.
Mõju sfäärid
Imperialistlikud mõjusfäärid annavad imperaatori võimule ainuõiguse riigis toimuvale kaubandusele ja muudele majanduslikele privileegidele. Euroopa suurriikide vahelise laienemiskonkurentsi käigus uutele territooriumidele jõudes olid mõjusfäärid võtmetaktikaks konkurentidest ettepoole jõudmiseks, mille hollandlased rakendasid Batavias (osa Indoneesias) ja Tseilonis (Sri Lanka) ning brittide poolt Aafrika mandril esimestel väljasõitudel.
Imperialismi põhjused
Imperialistliku laienemise peamine põhjus on loodusressursside hankimine mujalt territooriumilt, näiteks Lõuna-Aafrika kuld ja teemandid. Odavam tooraine võib aidata ka tootmist päritoluriigis. Imperialistliku ekspansiooni teine põhjus on natsionalism (riigi uhkus), mis koos religiooniga oli domineeriv tegur, mida Euroopa jõud kasutasid ettekäändena maailma vähem "tsiviliseeritud" osade võtmiseks.
