Sisu
Paljusid loomi peetakse värvipimedateks. Inimeste ja loomade silmis on koonused ja vardarakud, mis võimaldavad neil värve näha. Looma värvide nägemise võime sõltub silma võrkkesta värviretseptoritest. Mõnel loomal on vähem käbisid või rohkem vardasid. See võimaldab teatud loomadel öösel paremini näha ja värve erinevalt näha. Värvipimedus mõjutab linde, mereloomi ja lemmikloomi.
Lemmikloomad
Koeri peetakse värvipimedaks, kuna nad ei näe mõnda värvi, sealhulgas punast, oranži ja rohelist. Kuid nad näevad erinevust nende vahel, eriti kollase ja sinise vahel. Ainsad värvid, mida nad näevad, on kollane, sinine ja violetne. Kassid suudavad eristada sinist ja rohelist tooni, kuid ei näe punaseid toone.
Linnud
Öölinnud, nagu öökullid, on ainsad värvipimedad linnud. Neil on võrkkesta taga helkur. Linnud näevad ultraviolettvalgust ja jälgivad visuaalseid mustreid, mida inimesed näevad ainult väliste filtrite abil. Üldreegel on see, et kõige eredamad ja värvikamad linnuliigid on vähem tõenäolised värvipimedad.
Roomajad
Paljud roomajad, nagu linnud, näevad ultraviolettvalgust. Kilpkonnad on suurepärase nägemisega, kuid ei näe eemalt. Ultraviolettnägemise kaudu võivad värvid olla intensiivsemad ja veidi erinevad kui inimesed näevad. Vertikaalsete pupillidega roomajad näevad ainult mustvalgelt ja on aktiivsemad öösel.
Veeloomad
Rootsis Lundi ülikoolis leidsid teadlased, et hüljestel ja vaaladel pole silma koonuse rakke. See tähendab, et need loomad on värvipimedad. Haid ei ole värvipimedad, kuid mõned kiired on. Kalmaarid ei näe ka värve, kuid neil õnnestub kiskjate eest varjamiseks oma toone muuta.
Metsloomad
Värvipimega inimestel on visuaalsete pigmentide komplektid identsed elevantide omadega. Lõvidel on sama tüüpi nägemine kui kodukassil. Hirved ei näe oranži, mistõttu on jahivarustus oranž.
