Sisu
Riigid, kus on suhteliselt kõrge sissetulek, arenenud majandus ja kõrge inimarengu määr, klassifitseeritakse rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO või Rahvusvahelise Valuutafondi poolt välja töötatuks. Samal ajal liigitatakse suhteliselt madala sissetulekuga, ebastabiilse majanduse ja madala inimarenguga riigid arenevateks või vähearenenud riikideks (mida vähem arenenud riik on, seda madalam on indeks). Muidugi on arenenud riikidel võrreldes arengumaadega mitmeid eeliseid.
Toitumine ja tervis
Kuigi ülekaalulisus võib olla arenenud riikide (näiteks Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik) probleem, on toitumise ja tervise osas siiski selge eelis vähearenenud riikidega (nagu Burkina Faso ja Malawi). Vähearenenud riikides on tavaliselt tõsiseid probleeme alatoitumise ja laste suremuse, madala eeldatava eluea, madala või ebapiisava vaktsiinikattega ning surmaga lõppenud haiguste kõrge määra juba arenenud riikidest välja juuritud.
Kirjaoskus ja haridus
Arenenud riikides on täiskasvanute kirjaoskamatus peaaegu olematu ja juurdepääs haridusele on laialt levinud. Töötajad saavad kirjutatud sõna abil hõlpsalt suhelda ja andmeid salvestada. Samuti suudavad nad paremini õppida uusi asju ja konkureerida globaalses ühiskonnas. Kirjaoskajad on kodanikuaktiivsemad ja saavad valitsusega paremini suhelda kui kirjaoskamatud elanikud.
Infrastruktuur
Arenenud riikidel on kindla infrastruktuurisüsteemi eelis. See hõlmab teid, transporti, joogivett, elektritootmist ja jaotust, telekommunikatsiooni, haiglaid ja koole. Kõik see tagab pikema ja parema elu inimestele, kes saavad vastutasuks töötada tõhusamalt. Vähearenenud riikides võivad terved piirkonnad, eriti sisemaa, kannatada joogivee ja elektri puudumise või asfalteeritud teede puudumise tõttu, mis ühendaksid neid lähimate linnadega. Infrastruktuuri puudumine pärsib majanduskasvu ja raskendab nende riikide kodanike elu.
Suured sissetulekud
Tervikuna on arenenud riikide kodanikel suurem sissetulek, mis jätab nende käsutusse märkimisväärse rahavaru. See loob sisemised nõudmised majandusele, võimaldades inimestel osta soovitud tooteid ja teenuseid kohalikelt või rahvusvahelistelt ettevõtetelt, liigutades sellega riigi majandust. Vähearenenud riikides seevastu kipub kodanike madal sissetulek takistama inimestel elu põhivajadustega hakkama saamist (rääkimata luksuskaupade tarbimisest) ja see pärsib ka riigi majanduse kasvu.