Sisu
Kasumlikkuse indeks on kapitali eelarvestamise meetod, mis võrdleb tulevaste voogude nüüdisväärtust suhtega võrreldes esialgse vooluga. Indeks arvutatakse, jagades rahavoogude nüüdisväärtuse projekti alginvesteeringuga. Aktsepteerige projekte, mille kasumlikkuse suhe on suurem kui 1, ja lükake need, kelle indeksid on alla 1. Valige kõrgema kasumlikkuse suhtega alternatiivid, sest need annavad suurema tulu investeerimisühiku kohta.
Kasumlikkuse indeks on kapitali eelarvestamise meetod, mis võrdleb tulevaste voogude praegust väärtust esialgse vooluga (Pixland / Pixland / Getty Images)
Lihtne mõista
Kasumlikkuse indeks on inimestele, kellel on kõige vähem teadmisi rahastamisest, kergesti arusaadav, sest see kasutab lihtsat jagunemisvalemit. Kasumlikkuse indeksi arvutamiseks on vaja ainult investeeringu algväärtust ja rahavoogude nüüdisväärtust. Otsus projekti tegemise või tagasilükkamise kohta sõltub kasumlikkuse indeksi paremusest või halvemusest 1.
Aja väärtus
Rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamine hõlmab rahavoogude diskonteerimist alternatiivkulude kaudu. See võtab arvesse raha aja väärtust. Reaalne on väärt rohkem kui tulevikus, sest seda saab investeerida huvide tekitamiseks. Raha väärtust mõjutab ka inflatsioon aja jooksul ja seetõttu on oluline kaaluda kasumlike investeeringute tegemiseks aja väärtust.
Vale võrdlus
Kasumlikkuse indeksi peamiseks puuduseks on see, et see võib kaasa tuua vale otsuseid vastastikku välistavate projektide võrdlemisel. See on projektide kogum, mille puhul võetakse vastu kõige rohkem, kõige tulusam. Väljaspool kasumlikkuse indeksit tehtud otsused ei näita, millised vastastikku välistavad projektid on lühema tagastamisajaga. Selle tulemusel valitakse pikem tasuvusaeg.
Hinnanguline kapitalikulu
Kasumlikkuse indeks nõuab, et investor hindaks selle kapitali maksumust. Prognoosid võivad olla kallutatud ja seetõttu ebatäpsed. Projekti kapitali maksumuse määramiseks ei ole süstemaatilist menetlust. Hinnangute aluseks on eeldused, mis võivad investorite lõikes erineda. See võib viia järjekindla otsuste tegemiseni, kui eeldusi tulevikus ei toetata.