Sisu
Sajandite vältel on rändurid kompasside abil radu leidnud, nii maa peal kui ka avavees juhendamiseks. Neid on aja jooksul muudetud, alustades puidust või elevandiluust valmistatud magnetkompassidest, mis on nüüd leitud autodesse paigaldatud GPS-seadmete näol. Kompasse on mitut tüüpi, sealhulgas protraktor, pöial, magnet, güroskoop ja astrobass. Mõlemat kasutatakse ühel eesmärgil, mõned neist määravad magnetilise põhja ja teised tõelise põhja.
Alusplaat või ülekandekompass
Vendade Kjellstromide leiutatud kompassil on ristkülikukujuline alusplaat, mille kraadi tähistab pöörlev nõel. Kompassi korpuse põhi on noole suunas tähistatud paralleelsete joontega. Nendel kompassidel võivad olla ka skaalaribad, et mõõta kaardil kaugusi alusplaadi ühes servas, suurendusklaas geograafiliste detailide dešifreerimiseks ja mudelid marsruudi märgistamiseks.
Pöidlakompass
Alusplaadi alternatiivina välja töötatud pöidlakompass valmistati ribaga, mida kasutati kompassi pöidla külge kinnitamiseks. Rootsi nõustaja kujundatud kompass asetatakse käe pöidlale ja seda kasutatakse kaardil hoidmiseks. Kompass ja kaart loevad seetõttu andmeid koos, võimaldades kaarti hõlpsamalt ja kiiremini mõista, jättes teise käe vabaks.
Magnetkompass
Enamkasutatav kompass on magnetiline. See määrab magnetilise põhja, kasutades magnetiseeritud rauda või madala hõõrdumisega terasest komplekti, mis saab vabalt liikuda. Meremehed on pikka aega kasutanud selle kompassi versiooni, mis on valmistatud puidust või elevandiluust. Nõela magnetiseerimiseks kasutati kivi, mille magnetiline omadus avastati Hiinas sajandeid tagasi. Seda kivi nimetati avamerel laevu juhtinud meremehe Iodestari auks Iodestone'iks. Messingkonstruktsioone hakati kasutama hiljem, kuna need ei mõjuta nõelte aktiivsust. Umbes 16. sajandil parandati seda, kuni leiti tänapäevaga väga sarnane kompass.
Güroskoop
See kompass, mis on välja töötatud 19. sajandil, sisaldab ratast või kera, mis pöörleb suurel kiirusel ja kasutab Maa pöörlemistelge koos nurgaimpulssi säilimise seadusega, et näidata tõelist põhja. Güroskoopi kasutavad sageli suured laevad, mis peavad tõelist põhjaosa täpselt ennustama.
Astrobass
See kompass määrab magnetpõhja asemel ka tõelise põhja. Seda kasutatakse peamiselt äärmuslikes piirkondades, näiteks põhja- ja lõunapoolusel, kus magnetkompassid on defektsed ja güroskoobid ei tööta. Astrobass kasutab tõelise põhja leidmiseks tähtede ja planeetide asukohta ning nõuab täpset teavet kuupäeva ja kellaaja ning pikkus- ja laiuskraadi kohta.
GPS-kompassid
GPS-kompassid kasutavad asukohtade määramiseks Maa ümber tiirlevaid satelliite. Autojuhid ja jalakäijad kasutavad GPS-i väga sageli, kuid laevad ja sõjaväelased jätkavad magnetkompassi ja güroskoobi kasutamist, kui GPS ei suuda satelliidi kaudu piisavalt teavet saada.