Sisu
Kristlus läbis jaotuse, mida nimetatakse suureks skismaks, umbes aastal 1054. Sellele aitasid lisaks filosoofilistele, liturgilistele, keelelistele ja kommete erinevustele kaasa ka poliitilised rivaalitsused. Pärast suurt skismi oli kristluses mitmeid lõhesid, sealhulgas kristluse taasühinemist või ühtsust toetavaid liikumisi. Riiklik katoliku register teatas, et õigeusklikud kristlased imetlesid mõnda paavst Benedictus XVI teoloogilist tööd. Moskva õigeusu kristliku kiriku peapiiskop avaldas, et katoliku-õigeusu ühinemisel pole tõelisi takistusi. Ühed konfessioonide suurimad sarnasused hõlmavad pühakute austamist ning preesterlikke, sakramentaalseid ja euharistilisi ordusid.
Armulaud
Katoliiklased ja õigeusu kristlased aktsepteerivad armulauda koguduse jumalateenistuse ajal. "Jumalik liturgia" viitab õigeusu armulauale ja katoliku armulaua puhul kasutatakse väljendeid "missa" või "püha armulaud". Mõlemad konfessioonid tarbivad armulaua vastuvõtmiseks vahvlit või leiba kui keha ja veini või mahla kui Kristuse verd. Kaks kirikut lubavad armulaua koguduse koosolekul ka rahvakeeli.
Sakramendid
Õigeusu kristlased ja katoliiklased järgivad seitset sakramenti või rituaali: ristimine, konfirmatsioon, meeleparandus, armulaud, pühad käsud, abielu ja äärmuslik leppimine. Mõned üksikute sakramentide teostamise reeglid erinevad, toimuvad erineva protsessiga või neid on erinev tõlgendus, kuid mõlemas konfessioonis saavad inimesed ristimise kaudu kiriku liikmeteks. Need kaks kirikut keelavad lahutuse, kuid lubavad maksta muid mehe ja naise lahuselu liike.
Preesterlus
Katoliku või õigeusu kristlik preester ei saa pärast preesterluse pühitsemist abielluda ja kõik kahe konfessiooni piiskopid jäävad tsölibaadiks. Katoliku kirik tunnustab õigeusu preesterluse korraldusi ja võimaldab katoliiklastel täita ülestunnistusi ja saada õigeusu kristliku preestri äärmist võidet. Mõlemad nimetavad preesterluse liikmeid "isaks".
Õnnis ema
Õigeusu kristlased ja katoliiklased kummardavad kõiki pühakuid ning mõlemad konfessioonid väljendavad pühendumust Neitsi Maarjale ja usuvad, et ta on Jumala ema. Mõlemad toetavad Neitsi eestpalveid ja aktsepteerivad, et need esindavad kiriku ühtsust taevas ja maa peal. Õigeusklikud kristlased ja katoliiklased õpetavad, et kirik saab pärast ristimist emaks mõlema konfessiooni liikmetele, Kristusest aga vend. Seega tõlgendavad need kaks, et Maarja on kirik, sest kiriku liikmed on sama ema Kristuse vennad.
