Sisu
Alates 17. sajandi protestantlikust reformatsioonist on katoliiklased ja protestandid olnud vastuolus nende veendumusi määratlevate põhiküsimustega. Esmapilgul on paljud esteetilised erinevused kohe ilmsed: näiteks traditsiooniline katoliku missa on palju pidulikum ja sümboolsem kui enamik protestantlikke jumalateenistusi. Ehkki nii katoliiklased kui ka protestandid tunnistavad, et Jeesus Kristus on Jumal, on nad Pühakirja, pääste, autoriteedi ja moraali käsitlevate põhidoktriinide osas veel kaugel.
Pühakirja ja traditsiooni roll
Nii katoliiklased kui ka protestandid aktsepteerivad nelja evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese piibellikud raamatud) kehtivana. Lisaks aktsepteerivad mõlemad religioonid Vana ja Uut Testamenti ning enamikku igas sisalduvatest raamatutest. Paljud protestandid ei aktsepteeri aga apokrüüfiraamatuid.
Raamatute valikust olulisem on siiski iga religiooni põhiline positsioon seoses Pühakirja rolliga lunastuses. Protestandid kasutavad lähenemist "Sola Scriptura", mis tähendab, et Pühakiri on ainus vajalik vahend igavesest surmast pääsemiseks. Katoliiklased seevastu usuvad, et Pühakiri sisaldab tõe täielikkust, kuid on kirikliku traditsiooniga, mis sai alguse Kristusest ja jätkub tänapäeval. Seetõttu usuvad katoliiklased paljudesse doktriinidesse, mida pole Pühakirjas sõnaselgelt öeldud. Kuid see, mida nad usuvad, on inspireeritud Pühast Vaimust, kellel on ka praegu Kirikus oma roll.
Pääste
Termin "Päästmine" viitab hinge päästmisele igavesest surmast või karistusest. Nii protestandid kui ka katoliiklased usuvad, et Jeesus Kristus on maailma Päästja. Kuigi protestandid usuvad, et päästet saab saavutada lihtsalt inimese usuga Jumalasse, usuvad katoliiklased, et taeva pärimiseks peab inimese usk siin maa peal olema ühendatud heade tegudega.
Asutus
Kirikusisene autoriteet tähistab olulist erinevust katoliiklaste ja protestantide vahel. Protestandid usuvad, et Piibel on ainus Kristuse antud autoriteet. Ka katoliiklased usuvad, et autoriteedi annab ainult Kristus, kuid neil on erinev küsimus selles, kui kaugele see autoriteet ulatub. Katoliiklased usuvad Pühakirja autoriteeti, aga ka paavsti autoriteeti, keda peetakse maa peal "Kristuse Vichariks". Teisisõnu täidetakse Kristuse missiooni ka tänapäeval, seda nii Pühakirja kui ka Püha Vaimu väel valitud paavsti õpetuse ja autoriteedi kaudu.
Moraalsed probleemid
Moraal tähistab järjekordset erinevust katoliiklaste ja protestantide vahel. Mõlemad usundid usuvad, et moraali dikteerib Püha Vaim. Kuid selle veendumuse tõlgendused on erinevad. Näiteks lepivad katoliiklased palju tõenäolisemalt teatud küsimustega nagu evolutsioon ja homoseksuaalsus kui protestandid. Protestantide moraali kohta on aga raske üldistada, kuna seal on palju erinevaid kogudusi ja tõlgendusi. Katoliiklased võivad aga pöörduda paavsti autoriteedi poole moraalsetes küsimustes.
