Sisu
Sümbiootilised seosed tekivad siis, kui organismid elavad teiste organismide peal või sees. Sümbioos on organismide vastastikune sõltuvus, millest saavad kasu mõlemad pooled. Üks organismidest võib surra, kui ta ei saa peremehega koos elada. Ninasarviku sümbiootiline suhe on väikese linnuga, keda nimetatakse rähniks või pühvliks. Selles suhtes areneb lind ninasarvikust toitudes.
Rähni roll
Aafrikast pärineb kaks rähni liiki: punane ja kollane. Linnud on umbes 20 cm pikad, pruunid, neil on laiad nokad ja teravad küünised. Rähn elab ninasarvikul ja teistel suurtel loomadel, nagu veised, kaelkirjakud ja sebrad. Lind toitub puukidest, kärbsevastsetest ja muudest parasiitidest, mida ta loomadelt leiab. See toidab linde ja puhastab ninasarvikuid.
Ninasarviku ihukaitsja
Rähn hoiab elatise saamise ajal valvet ja toitub ninasarvikutest, hoiatades ohtude eest. Lind hoiatab loomi valjult siristades või lauldes. Ninasarvik kohtleb lindu nagu külalist. Rähni rollist sai aafrika murdes suahiili keeles nimi "askari wa kifaru", mis tähendab "ninasarviku ihukaitsjat".
Ninasarviku miinused
Suhe pole ninasarvikule täiesti kasulik. Kuigi rähn peremeeslooma ei nokita (ta kaevab toitu), võib see haiget teha või valu tekitada. Rähn eemaldab parasiidid, kuid ta toitub ka ninasarviku naha lahtiste verevalumite verest ja koest, mis tunneb valu ja võtab kahjustuste paranemiseks kauem aega.
Sümbiootiline suhe
Ninasarvikul ja rähnil on vastastikune sümbiootiline suhe, mis mõjutab mõlemat organismi soodsalt. Rähn saab elatist, kui ta toitub ninasarvikust ning ta saab parasiidid ja lindude kaitse, mis hoiatab kiskjate saabumise eest.
