Sisu
Sõjale pühendunud inimesed rändasid lõunasse ja asusid 14. – 16. Sajandil Mehhiko orgu, kus nad said nime asteegideks. Asteekide tsivilisatsioon keskendus ümber Tenochtitláni linna ja oli väga kihistunud ühiskond. Mõned inimesed usuvad, et oli ainult kaks sotsiaalset klassi (aadlikud ja tavalised) koos paljude täiendavate alaklassidega, teised aga arvasid, et neid oli rohkem, näiteks kolm või neli.
Üllas
Aadlikud olid asteekide ühiskonnas kõrgeim sotsiaalne klass; nad olid valitsuse ja väejuhid, kõrged preestrid ja mõisnikud. Neil oli õigus kanda rikkust ja staatust sümboliseerivaid ehteid, spetsiaalseid katteid ja kaunistada oma kodu. Kuigi naistel oli asteekide populatsioonis madal positsioon, oli aadel peamiselt pärilik ja seda said edasi anda nii mehed kui ka naised. Samal ajal võiks suurepärased sõdalased edendada üllasse staatusesse.Õilsad poisid käisid eraldi koolis, kus nad õppisid preestri teadmisi, samuti religiooni, ajalugu, sõjaoskusi, tehnikaid ja inimeste kodanikuülesandeid, kuid eeldati, et need lapsed käituvad tavalistest paremini.
Tavalised
Tavalised inimesed moodustasid suurema osa asteekide ühiskonnast, kuhu kuulusid põllumehed, madalama taseme preestrid, kaupmehed ja käsitöölised. Nad elasid ja olid naabruskondade liikmed; kumbagi valitsesid aadlik ja lihtrahva nõukogu. Poisid käisid tavainimeste koolis, kus nad õppisid tundma religiooni, ajalugu, sõjaoskusi ja tehnikaid ning asteekide kodanikuülesandeid.
Orjad
Asteeki orjad olid osa ühiskonna eraldi segmendist. Nad muutusid selliseks, kui nad vangistati sõdades, karistuseks kuriteo eest või maksude maksmata jätmise eest ega olnud naabruskonna liikmed. Nad töötasid tavaliselt aadlike isandate talupidajatena. Asteekide orjus ei olnud pärilik ja orje ei olnud võimalik edasi müüa. Omanikud olid nad majutanud ja toitnud ning pärast omanike surma vabastanud. Küll aga võiksid nad osta vabadust, neil oleks keegi, kes selle koha võtaks, abielluksid ja saaksid lapsi.
Käsitöölised ja kaupmehed
Mõni inimene peab käsitöölisi ja kaupmehi tavalistest elanikest eraldiseisvaks ühiskonnaklassiks, sest nad saavad erilisi privileege, mida enamik tavalisi ei jaganud. Nad olid suhteliselt jõukad ja kuulusid liitudesse, mis ennast reguleerisid ja valitsesid. Lisaks oli kaupmeestel võimalus vabalt reisida, nii et nad töötasid mõnikord spioonidena.
