Sisu
Funktsionalism ja marksism on sotsioloogilised vaatenurgad, mis seavad kahtluse alla ja pakuvad välja teatud teooriad ühiskonna ja selles elavate inimeste kohta. Mõlemad teooriad püüavad selgitada, kuidas ühiskond inimesi mõjutab, ja samamoodi, kuidas inimesed ühiskonda mõjutavad. Need kaks ideoloogiat on aga väga erinevad. Need on nii erinevad, et tegelikkuses eksisteerib nende kahe teooria vahel ainult kaks sarnasust.
Funktsionalism
Funktsionalism kogus populaarsust 1940. ja 1950. aastatel ning see on ühiskonna kui toimiva süsteemi uurimine. Ta selgitab, kuidas ühiskonna osade vahel suunda hoitakse ja mida tuntakse konsensusteooriana, sest see ei sea ühiskonna konfliktide probleemi kahtluse alla. Selle asemel näeb teooria ühiskonda süsteemina, kus kõik osapooled töötavad koos ühiskonna toimimise või teisisõnu ühiskonna üldise üksmeele nimel.
Marksism
Marksismi, tuntud ka kui konfliktiteooriat, omistatakse peamiselt Karl Marxile ja see põhineb ideel, et ühiskond on pidevas võitluses nende erinevuste tõttu, kellel on ja kellel pole. See tekkis 19. sajandil ja pakub, et ühiskond on pidevas konfliktis eesmärkide, rollide ja soovide pärast. Marxistlik teooria väidab, et ühiskonda kamandavad need, kellel on raha ja võimu ning et ühiskonnas puudub üksmeel ega harmoonia, kuna puudub võrdsus.
Marcro perspektiiv
Nii marksism kui ka funktsionalism on makroperspektiivid. See tähendab, et need kaks teooriat näevad ühiskonda tervikuna, selle asemel, et näha seda individuaalsest vaatenurgast. Nii marksism kui ka funktsionalism näevad ühiskonnas struktuure, nagu perekond ja haridus, ning arutlevad selle üle, kuidas need mõjutavad indiviidi, mitte seda, kuidas indiviid struktuure mõjutab. Samamoodi vaadeldakse mõlemas teoorias ühiskonna üldist struktuuri ja väidetakse, et haridus valmistab õpilasi ette nende vastavateks positsioonideks ühiskonnas, olgu nad siis võrdsed või ebavõrdsed.
Sotsiaalsed struktuurid
Mõlemad teooriad näevad ühiskonda struktuuride sotsiaalse süsteemina ja mõlemad nõustuvad, et need sotsiaalsed struktuurid on ühiskonnas olemas. Mõlemad teooriad on nende struktuuride eesmärgi osas siiski väga erinevad. Funktsionalism näeb sotsiaalsete struktuuride süsteemi kui üksusi, mis töötavad koos ühise kasu nimel, kuid marksism usub, et sotsiaalsete struktuuride süsteem on olemas, kuid hüved varieeruvad sõltuvalt osalevate inimeste rikkusest ja võimust.
