Sisu
Viimastel aastatel on fossiilkütuste põletamine mures teadlaste üle kogu maailma. Kütuste, eriti nafta ja diislikütuse põletamisel koos inimese loodusliku hävimisega on keskkonnamõju, mida on raske mõõta. 2014. aastal avaldatud IPCC (valitsustevahelise kliimamuutuste rühma) aruande kohaselt võib planeet päästa ainult äkiline muutus. See hõlmab fossiilkütuste drastilist vähendamist, taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja metsastamisprojekte. Vastasel juhul võivad ÜRO tulemused olla planeedi jaoks katastroofilised.
Fossiilkütuste päritolu
Fossiilkütuseid leidub pinnase sügavates osades või merepõhjas. Põhimõtteliselt on need süsinikühenditest moodustunud ained, mis pärinevad orgaaniliste jäätmete lagunemisest miljoneid aastaid tagasi. Tuntumad fossiilkütused on nafta, kivisüsi, bensiin ja diislikütus. Neid kasutatakse täna laialdaselt energia tootmiseks, sõidukite liikumiseks ja maailmamajanduse soojendamiseks. Probleem on selles, et nende kütuste põletamine on planeedile väga saastav. Lisaks toksiliste ainete tekitamisele aitavad fossiilkütused kaasa globaalsele soojenemisele.
Need on ained, mille moodustavad süsinikühendid ja mis on saadud orgaaniliste jääkide lagunemisest (Fotod.com/Photos.com/Getty Images)
Globaalne soojenemine
Üks kliimamuutuse tõsiseid tagajärgi Maale on globaalne soojenemine. Fossiilkütuste põletamisel on selles ebameeldivas stsenaariumis oluline roll. Võrdluseks, 20. sajand oli viimase viie sajandi kuumim, mille temperatuur tõusis, mis võib sügavalt mõjutada bioloogilist mitmekesisust ja vallandada terve rida keskkonnakatastroofe. Selle nähtuse peamine põhjus on inimese hävitav tegevus ja toksiliste ainete, nagu fossiilkütuste põletamine.
Kasvuhooneefekt
Fossiilkütuste põletamine on suurendanud Maa planeedi temperatuuri märkimisväärselt. ÜRO hinnangul on 2100. aastal planeedi temperatuur tunduvalt kõrgem kui praegu, välja arvatud juhul, kui gaaside heitkogused järsult vähenevad. Fossiilkütuste põletamisel vabanevad gaasid nagu metaan (CH4), süsinikdioksiid (CO2) ja lämmastikoksiid (N2O). Kombineerituna säilitavad nad päikesekiirguse sissetuleva soojuse, tõstes oluliselt planeedi temperatuuri. See toimib nagu kasvuhoone. Seega nimetatakse kasvuhooneefekti. See ei tähenda muid inimese hävitavaid tegevusi, nagu metsade hävitamine ja pinnase veekindlus.
Leidke alternatiive
Fossiilkütuste põletamise probleem on üsna tõsine ja nõuab kiiret tegutsemist. ÜRO andmetel on vaja kiiresti investeerida alternatiivsetesse energialiikidesse, mis kasutavad vett, tuule ja päikesevalgust. Transpordisektoris tuleb üksikute sõidukite asemel investeerida massitranspordi, näiteks rongide ja bussidega. Alternatiiviks on ka elektrit kasutavad autod. Kahjuks annab maailm tervikuna märke, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemine ei ole kerge. Näiteks Brasiilias kasvas soojusenergia kasutamine 2013. aasta veebruari ja 2014. aasta sama perioodi vahel 11%.
