Sisu
Inimtegevus kujutab endast suurimat ohtu kahele ohustatud merikilpkonnaliigile. Tähelepanu on rohkem suunatud kilpkonnadele ja nende elupaikadele tekitatavale kahjule ning jõupingutustele selle ümber pööramiseks. Kuid suurem suhtlus merikilpkonnadega tähendab mõningaid, ehkki minimaalseid riske, mida inimesed peaksid teadma, kui nad looduses või taldrikul kohtavad.
Hoiduge hammustusest
Merikilpkonnad hammustavad. Neil on teravad nokad ja ülitugevad lõuad. Merikilpkonnalt hammustuse saamine on haruldane, kuid see võib haiget teha. See võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nahka ja isegi luid. Nahkkattega kilpkonnad võivad ulatuda 900 kg-ni, kuid ka väiksemal kilpkonnal on võimsad lõuad, mida tuleb vältida.
Mürgised kilpkonnad
Merikilpkonnad imavad toksiine ja saastet, mis nende kehas aja jooksul kogunevad. See on inimese loodud risk, kuid see on veenev argument merikilpkonnade liha tarbimise vältimiseks. Kilpkonnad absorbeerivad igat liiki merereostust, alates prügist kuni pestitsiidide ja mürgiste metallideni, nagu kaadmium ja elavhõbe. Need toksiinid on kahjulikud nii kilpkonnadele kui ka neile, kes neid tarbivad. See on veel üks põhjus, miks merikilpkonnasid säilitada, ja see on meeldetuletuseks, et inimjäätmed reostavad ookeane kogu mereelustikus.
Merikilpkonnad võivad sind haigeks teha
Merikilpkonnad kannavad salmonellat peaaegu alati. Peaaegu kõik merelised või maismaa kilpkonnad kannavad salmonellabaktereid, mis ei näi neid mõjutavat, kuid võivad inimestel põhjustada tõsiseid haigusi ja isegi surma. Olge teadlik käte pesemisest pärast merikilpkonna puudutamist. Lisaks on tibude tuberkuloosi suhtes tehtud positiivne test ning luhtunud merikilpkonnadel on leitud mitmeid ohtlikke parasiite.
Päästmise riskid
Mehhiko lahes pärast õlireostust töötanud päästjad teatasid kokkupuutel õliga nahareaktsioonidest ja põletushaavadest ning Ameerika haiguste tõrjekeskused hoiatasid kõiki, mitte ainult ohustatud inimesi, vältima aurude või kokkupuude saasteainetega. Seetõttu annab merikilpkonnade päästmine õlireostusest võimaluse otseseks kokkupuuteks kantserogeensete ja söövitavate ainetega. Muudel päästetöödel, kus kalurid ja meremehed leiavad vigastada merikilpkonnad, tuleb haakide eemaldamiseks ja vigastamata kilpkonna ookeani tagastamiseks järgida ranget protokolli. Nende suuruse ja kaalu tõttu on oluline töötada hoolikalt, et minimeerida lisakahjustusi ja vältida merikilpkonna poolt purustamist või vigastamist.
