Sisu
Joule on rahvusvaheline energiaühik, mille määrab rahvusvaheline ühikute süsteem, kuid nii nagu saate mõõta kaugust sentimeetrites, meetrites või kilomeetrites, on energia mõõtmiseks erinevaid viise. Füüsikud defineerivad "energiat" kui võimet tööd teha. Kui seda tööd tehakse väga väikeses mahus, nagu aatomifüüsikas, kasutavad teadlased selle mõõtmiseks elektronpinge.
Energia vormid
"Energia" kui töövõime määratlus tundub lihtne, kuid selle muudab keerulisemaks asjaolu, et see võime eksisteerib mitmel erineval viisil. Kineetiline energia on liikumise energia, samas kui potentsiaalne energia näitab salvestatud energiat nagu kivi kalju otsas - kukkumisel muundatakse selle potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks.
Joule
Joule - energiaühik 19. sajandi Briti füüsiku James Prescott Joule auks - on lühendatud suurtähega "J". See on energiahulk, mis kulub naela (453,6 g) eseme tõstmiseks, 22,9 cm alguspunktist kõrgemale, ja see nõuab kohvipurgi valmistamiseks umbes kaks miljonit korda rohkem, selgitab veebisait Energiaotsing. Džaulid mõõdavad ka potentsiaalset energiat, näiteks akudes või toidus hoitavat energiat.
Elektrivolt
Kui džaulid väljendavad energiat inimese skaalal, siis elektronvolt mõõdab energiat skaalal, mida tavaliselt jälgivad ainult teadlased. Elektronvolt ehk eV on võrdne 1,602 korda 10 ^ -19 džauliga või energiaga, mille elektron saab ühe voldise potentsiaalide erinevusega liikudes. Kuna see mõõdab täpselt nii väikeseid energiakoguseid, on elektronvolt tuuma- ja aatomifüüsika valikuühik.
Elektrivolt ja maandus
Albert Einsteini erirelatiivsusteooria kirjeldab kuulsalt energia ja massi suhet valemiga E = mc², mis dikteerib, et energia võrdub massiga, korrutatuna ruudu valguse kiirusega, mis tähendab, et massi saab muundada energiaks, ja vastupidi. Kuna energia ja mass on samaväärsed, kasutavad füüsikud aatomiosakeste massi mõõtmiseks elektrivolt, energiaühikut, selle asemel, et kasutada traditsioonilisi massiühikuid, näiteks kilogramme.
